Stressis töötajalt pole mõtet häid töötulemusi oodata. Pigem on kasulik analüüsida, mis on tekitanud tööstressi ning kuidas tööstressiga toime tulla.

Veel ideaalsem oleks jõuda olukorda, kus tööstressi ei tekigi, aga reaalses tööelus on see peaaegu võimatu. Töö tegemiseks vajame nii füüsilist kui ka vaimset tervist, seetõttu on oluline oma tervist teadlikult hoida.

Töötervishoiu uuringute tulemusena on sõnastatud viis põhilist faktorit mis tekitavad tööstressi:

Tööd tehes tuleb suhelda liiga paljude inimestega.

Suhtlemise võimekus on inimestel väga erinev. Ühe jaoks on kümme klienti päevas maksimum, teisel jookseb juhe kokku alles peale viiesajandat klienti. Kui suhtlemise taluvuse lävi ületatakse, siis kaob töörõõm. Samuti mõjutab töist suhtlemist asjaolu, mis meeleolus on need inimesed ning mis tasandil nendega suheldakse. Seetõttu on oluline olla teadlik oma suhtlemise võimekusest ning valida selline töö, kus inimestega suhtlemist on endale sobivas mahus. Sellisel juhul suudetakse kvaliteetselt suhelda ja klientidel jääb suhtlusest hea tunne. Tulemuseks on kvaliteetsem töö ja töötaja parem töine tervis.

Soovitus: Valige endale töö laad, kus te suhtlete enda jaoks sobiva hulga inimestega ja te olete pikki aastaid parema töövõimega.

Inimese isiksus ei sobi antud tööga.

Kui inimese isiksuslikud omadused ei sobi töö iseloomuga, siis peab töötaja iga päev oma „mugavuse tsoonist“ lahkuma ja rohkem pingutama. Aeg-ajalt on „mugavuse tsoonist“ lahkumine arendav, kuid seda igapäevaselt tehes muutub töö teostamine kurnavaks. Oluline on valida endale eriala ja töö laad, mis sobib isiksusega. Nii toetavad isiksuslikud omadused igapäevast kutsetööd ja inimene on märksa edukam, loovam ja kogeb eduelamusi. Positiivsete emotsioonide kogemine mõjub tervisele kahtlemata hästi.

Soovitus: Valige teadlikult endale töö, mis on kooskõlas teie isiksusega ning te tunnete, et olete õige inimene õigel kohal.

Napid kutseoskused.  

Kui töötajale töö sobib, kuid töö teostamisel on ta „roheline“, siis sellest pole hullu midagi. Tuleb lihtsalt ennast kutsetöös vajaminevate oskuste osas täiendada ja praktilise töö kogemusi lihvida. Harjutamine teeb meistriks! Kui kehvade kutseoskuste põhjuseks on töö sobimatus isikule, siis lihtsast täiendõppest ei piisa. Sellisel juhul tuleb mõelda, milline töö sobiks ning kuidas oleks võimalik teha muutusi töises elus. Muutuste tegemine elus on loomulik ning kunagi pole hilja juurde õppida või valida uus eriala. Kui on leitud endale sobiv eriala, siis sellega kaasnevad positiivsed emotsioonid ja sügavam rahulolu. Nii antakse endale võimalus leida sobiv kutsetöö, mis on üheks pikaajalise töise tervise eelduseks.

Soovitus: Täiendage end erialaselt ning käige koolitustel. Mida professionaalsem te oma kutsetöös olete, seda kergem on tööd teostada. Õiged töövõtted ja hoiakud kergendavad töö teostamist.

Halb töökorraldus ja töötingimused. 

Oma tervise hinnaga ei saa tööd teha. Enda taastamine on aega, energiat ja raha nõudev protsess. Sellisel juhul on oluline töökorraldus ümber organiseerida nii, et see oleks antud olukorras võimalikult hea ja tervist arvestav. Kui see pole võimalik, siis tuleb muuta seda, mida on võimalik oma elus muuta. Lahendamatuid olukordi ei ole, samuti pole ka asendamatuid inimesi.

Soovitus: Pöörake tähelepanu oma igapäevastele töötingimustele ning muutke neid vastavalt oma võimalustele.

Pidevad muutused töö juures. 

Liiga sagedased ja põhjendamatud töised muudatused ei lase töötajatel välja kujundada töiseid harjumusi. Inimeste stabiilsuse vajadus on erinev, kuid liiga palju muutuvaid olukordi mõjuvad vaimselt väsitavalt ning soodustavad psühholoogilist läbipõlemist. On oluline kujundada endale harjumuspärane töine tempo, mida järgides on mõnus töötada. Kui töös tuleb teha muutusi, siis tuleb vaadata, kas need on põhjendatud või tehakse muutusi läbimõtlematult. Arvutis võib kirja panna igasuguseid muudatusi, kuid inimeste psüühika ja töine võimekus ei ole kummist, et igasuguseid muutusi välja veab. Põhjendatult tehtud muutused hõlbustavad aga töö tegemist ning mõjuvad paremini inimeste tööjõudlusele. Siis hoitakse ka töötajate tervist.

Soovitus: Käige muutustega kaasas, kuid juhtige ise oma töiseid tegevusi vastavalt oma pädevusele ning hoolige oma tervisest.

Töötervishoiu eesmärk: Vähem tööstressi ja rohkem rõõmu eneseteostusest!

Selleks, et tunda rohkem töörõõmu ja vähem tööstressi on tähtis kujundada teadlikult nii oma töist kui ka mittetöist elu. Tööstressiga toimetuleku võtmeks on küsimus: kuhu asetatakse oma elus fookus? Kas tähelepanu on tööle fikseerunud või tööelu tasakaalustab harmooniline isiklik elu? Iga inimene saab palju head enda jaoks ära teha, et tööstressiga toime tulla, tehes endale sobivaid  elulisi valikuid. Tehes endale sobivat ja jõukohast tööd on meil elukestvalt parem tervis.

Koolituste kohta saab rohkem infot veebilehelt: Synergia.ee

Tekst: Anneli Salk, psühholoogiline nõustaja ja kutseline koolitaja

Fotod: Pexels