Teipimine on sagedaselt kasutatav viis valu vähendamiseks, vigastuste ravimise kiirendamiseks ning lihaste mõjutamiseks. Kuid mis see täpsemalt on?

Teipe ehk sisuliselt nahale kantavaid kleeplinte on erinevaid, aga täna räägime lähemalt kinesioteibist, mis on veniv teip, mida kasutatakse liigesliikuvuse piiramiseks ja lihasaktiivsuse mõjutamiseks.

Mis see on ja kuidas toimib?

Kinesioteip on valmistatud kas sünteetilisest või puuvillasest materjalist ning selle aluskülg on kaetud liimiga, mis võimaldab seda sarnaselt plaastrile nahale kanda. Kinesioteibi tööfunktsioon on kahe osaline. Esiteks, meie nahk, ühtlasi ka meie keha suurim organ, on meie ajuga ühenduses läbi nahas asuvate närvide. Teadlikult kasutades teibi elastseid omadusi, on füsioterapeudil võimalik mõjutada inimese kesknärvisüsteemi läbi naha. Seega saab füsioterapeut teibiga suurendada/vähendada lihasaktiivsust, seeläbi mõjutades ka liigesliikuvust, andes ajule soovitud signaale. Teiseks, pärast vigastust on tihtipeale meie keha arusaam liikumisest häiritud, teibi kasutamine aitab anda kehale tagasisidet toimuva kohta. Näiteks, kui inimene on väänanud hüppeliigest, ei saa aju alati aru, mis asendid tema jaoks turvalised on, kasutades teipi sihtotstarbeliselt, saame me anda vastavaid signaale, kui liiges on liikumas suunda, kus on võimalus hüppeliigest uuesti vigastada. Vastukaaluks aktiveerib aju lihased, mis aitavad liigest turvalises liikumisulatuses hoida ning samuti aitab kaasa kinesioteibi võime teataval määral liigest fikseerida.

Kinesioteibi kasutamise eesmärgid

 Valu vähendamine – see toimub läbi nahas asuvate närviretseptorite mõjutamise ning valu tegeva piirkonna fikseerimises.

Liikumismustrite korrigeerimine – mõjutades teibiga lihaste aktiivsust saab omakorda avaldada taotluslikku mõju liikumismustritele.

Paistetuse vähendamine – kinesioteipi on võimalik ka kasutada vigastuse tõttu tekkiva paistetuse vähendamiseks mõjutades lümfisüsteemi aktiivsust.

Vigastatud piirkonna fikseerimine – olgugi et kinesioteip ei ole kõige efektiivsem viis liigesliikuvuse piiramiseks, on selle elastsed omadused vahel kasulikud. Kui leukoteip on rigiidne ning ei jäta palju ruumi liikuvuseks, siis kinesioteip võimaldab säilitada piirkonna liikuvust vajalikus valuvabas ulatuses.

Teipimine on kasulik abivahend, andmaks kehale vajaliku lükke paranemise suunal. Meeles võiks ka pidada, et teibi kasutus peaks olema mingi eesmärgipõhine ehk enne kasutama hakkamist võiks konsulteerida füsioterapeudiga, kas see on põhjendatud ning kuidas seda võimalikult efektiivselt peale kanda.

Kindlasti tuleb meeles pidada, et kinesioteip ei ole mõeldud igaveseks kasutamiseks. Üldiselt võib seda peale jätta ca 2-4 päevaks, olenevalt inimese naha tundlikkusest ning sellest, kui aktiivseid tegevusi on vahepeal tehtud. Peamine põhjus, miks teip eemaldada tuleb on infektsiooniohu alandamine, kuna teip kogub endasse rasu ning baktereid, ei ole seda soovitatav rohkem kui neljal järjestikusel päeval peal hoida.

Sammuti peaks enne teibi uuesti peale kandmist jälgima naha kvaliteeti. Uue teibi aplikatsioonil peaks olema nahk värske ega tohiks eelmisest korrast punetada (teipi ei tohi ka kanda lahtistele haavadele). Kui teip on juba peale kantud, siis tuleb jälgida, et antud piirkond ei hakka väga tugevalt kinesioteibi ümber punetama või sügelema, see võib olla märk allergilisest reaktsioonist ning teip tuleks kohe eemaldada.

Kui seda õigesti kasutada on kinesioteip üldiselt ohutu ning efektiivne viis valu moduleerimiseks, liigesliikuvuse piiramiseks või paistetuse alandamiseks.

Tekst: Rainar Vahtrik / Reakt Füsioteraapia

Foto: Rasmus Kooskora

 Reakt Füsioteraapiaga saab ühendust veebi kaudu, telefonil 601 7890 või meili aadressil: info@reakt.ee