Jalgrattaga sõitmine on väga mõnus füüsiline tegevus ja sellel on palju positiivseid omadusi. Loe edasi ja saad teada, miks võiksid oma kaherattalise sõbraga sagedamini sõitmas käia.

Rattasõit sobib kõikidele, kes hoiavad rattal tasakaalu ja tunnevad liikluseeskirju. Sellel ei ole ealisi ega vanuselisi piiranguid. See sobib ka ülekaalulistele või nendele, kellel on probleeme liigestega.

Kui sõidad igapäevaselt rattaga ja läbid mitukümmend kilomeetrit, siis ei olegi tingimata vaja mõelda igapäevastele eraldi trennidele. Rattasõit ise on juba trenni eest. Vahelduse mõttes võiksid aga lisaks teha näiteks hommikuvõimlemist, käia jõusaalis või vahetada mõnel päeval rattasõidu rulluiskude või jooksmise vastu.

Rattaga saab sõita mitut moodi – võib rahulikult ja aeglaselt kulgeda, ent võib ka arendada kõva koormust, mis põletab palju rohkem kaloreid ja treenib lihaseid.

Rattasõit pole kasulik ainult füüsisele, vaid see parandab ka aju tööd. Teame ju kõik, et sporti tehes muutuvad mõtted klaarimaks ja paljud peas keerlevad argiprobleemid leiavad trenni ajal justkui iseenesest lahenduse. Kui oled väsinud või uimane, siis ära heida töölt koju jõudes magama, vaid mine hoopis rattaga sõitma. Ka pooletunnine rattaring värskes õhus muudab väsinud pea palju erksamaks.

Päikesepaistelisel päeval värskes õhus pedaalides saad D-vitamiini ja kehas suureneb serotoniini hulk.

Kui oled päeval teinud korraliku rattasõidu, siis on sinu ööuni parem. Tegelikult soodustab igasugune füüsiline aktiivsus uinumist ja tagab kvaliteetsema une.

Jalgrattal sõites teed head loodusele, sest rattasõit on säästlikum kui autosõit. Samuti hoiad kokku kütuse arvelt.

Kui lähed rattaga sõitma, siis ära unusta kiivrit. Pane tähele, et kiiver peab olema paraja suurusega ja kinnitatud õigesti, vaid siis on sellest kasu. Kiivri kandmine on kohustuslik kõikidel kuni 16-aastastel jalgratturitel, aga rangelt soovitatav kõikidele ratturitele.

Tekst: Merilin Piirsalu

Fotod: Pexels