Unel on meie elus väga tähtis roll. Ebapiisav uni võib olla mitmete terviseprobleemide allikas. Järgnevas artiklis uurimegi, millised tagajärjed võivad olla unepuudusel ja kuidas paremini magada.
Inimeste unevajadus on individuaalne, kuid täiskasvanud inimene vajab keskmiselt 7–9 tundi und. Kui me piisavalt magada ei saa, siis tekib unepuudus. Pikaajalise unepuuduse tagajärjel on inimene on hajevil, tähelepanu on häiritud, asjad kipuvad ununema, tuju on halb ja stressitase on kõrgem. Kuna unepuuduse tõttu vähenevad tähelepanu ja keskendumisvõime, siis on ka tõhusalt uusi asju omandada raskem ning päeva jooksul õpitu ja kogetu ei jää enam väga hästi meelde.
Unepuudus ja tervis
Unepuudus on ka mitme haiguse riskitegur. Näiteks võib see soodustada südamehaigusi, kõrget vererõhku, diabeeti, insuldiriski ja kehakaalu kasvu. Ebapiisav uni mõjutab otseselt välimust, sest juba peale ühte magamata ööd muutub nahk kahvatuks ja silmad võivad punduda. Krooniline unekaotus viib nahalt sära ja teeb silmaalused tumedaks. Kui me ei saa piisavalt magada, siis vabastab keha aina rohkem kortisooli (stressihormooni), mis võib murda naha kollageenivalke. Kollageen aga hoiab naha sileda ja elastsena ning on kena väljanägemise juures väga oluline.
Une ajal toodab organism kasvuhormooni, mille mõjul moodustub lihaskude ja algab luude pikenemine. Noortel aitab kasvuhormoon kasvada ja vanematel inimestel kasvatada lihasmassi, paksendada nahka ja tugevdada luid. Kuna kasvuhormoon tagab meie kehalise arengu ja rakkude uuenemise, siis mängib see olulist rolli näiteks vigastustest paranemisel.
Liikuv eluviis on abiks
Eeltoodut arvestades pole kahtlustki, et piisav ja kvaliteetne uni on äärmiselt oluline. Selle saavutamisel on tähtsal kohal esmajoones tervislik ja tasakaalustatud eluviis. Nii on parem uni kahtlemata nendel, kes rohkem liiguvad ja vähem istuvad. Piisavalt füüsilist koormust päeval tagab ka selle, et magamise ajal on inimene kauem sügava une seisundis, milles keha taastub. Samuti on uinumine tänu füüsilisele aktiivsusele kiirem ja seal mängib rolli just füüsiline tegevus - päev otsa vaimset tööd tehes väsib küll meie aju, kuid keha viibib istuvat tööd tehes puhkeasendis.
Juba kolm trenni nädalas mõjutab une kvaliteeti märgatavalt, kuid rolli mängib see, mis ajal trenni teha. Hommikune või pärastlõunane trenn aitab keha paremini une-ärkveloleku rütmis hoida, kehatemperatuuri õigel ajal tõsta ja langetada (uinumise eel nimelt temperatuur langeb). Hilistel õhtutundidel soovitatakse pigem mitte treenida, sest peale tugevat pingutust ei ole lihtne magama jääda. Õhtune kerge füüsiline koormus ja värskes õhus liikumine aga soodustavad und. Uuringud on näidanud, et kui inimene üldse trenni ei tee, siis on uni igal juhul kehvem.
Kuidas saavutada hea uni?
Hea une soodustamiseks tuleb tegelikult teha lihtsaid asju, mis paraku on mõnikord keerulised. Voodis enne uinumist telekat vaadata või nutitelefonis surfata ei ole kõige targem mõte, ideaalis võiks magamistuba olla üldse elektroonikata. Vahetult enne magama minemist ei ole tark kõhtu liiga täis süüa ning soovitatav on hoiduda 4–6 tundi enne voodisse minekut alkoholist, kofeiinist ja nikotiinist.
Voodisse ei tohiks kaasa võtta isegi muremõtteid ning umbes 1–1,5 tundi enne magama minemist tuleks saavutada rahulik ja lõdvestunud olek. Viimasele aitavad kaasa näiteks jooga, hingamisharjutused ja rahustava muusika kuulamine. Und soodustavad magamistoa tagada värske õhk ja vaikus, sest parem on magada jahedamas ning täiesti vaikses ja pimedas ruumis.
Magama on hea minna õhtuti ühel ja samal ajal. Samuti on hea une nimel mõtet hommikuti enam-vähem samal ajal üles tõusta. Nädalavahetusel võib endale lubada pisut pikemat põõnamist, kuid soovitavalt vaid tund kauem kui argipäeviti. Kohustustega koormatult võib küll sageli tekkida kiusatus olla kauem üleval või varem ärgata, kuid tegelikult ei ole hea mõte une arvelt midagi teha. Igaüks on ju märganud, et hilisõhtul keerulisena tundunud e-kirja või aruande koostamine võtab hommikul poole vähem aega. Seega, mida rohkem ja kvaliteetsemat und saate, seda produktiivsem on ärkvel oldud aeg.
Tekst: Merilin Piirsalu
Fotod: Pexels
Artikkel on kokku pandud psühholoogi ja unetehniku Kene Verniku „Treeni teadlikult“ loengusarjas peetud loengu põhjal.